Tagametsa ...

SKAUTLIKU SÜDAMEGA LOODUSES

Lühidalt ...

Tagametsa jahilossi laskis 1914. aastal ehitada Kabala mõisnik parun Victor von Taube Kabala ja Laupa mõisate linnujahilossiks, kuid parun suri 1914. aasta sügisel ja mõisate riigistamise järel läksid hooned Kabala metskonnale. Enne teist maailmasõda kasutati jahilossi algkoolina, metsatööliste majutuskohana ja ka Viljandi vangla üksusena. Nõukogude perioodil anti loss Tallinna Turgude Peavalitsuse puhkebaasiks, hiljem Võhma sovhoosile ning lõpuks kolhoosile Leninlik Tee.

1999. aastal ostis kinnistu Eesti Skautide Ühing. Jahiloss renoveeriti täielikult 2005. aastal.  

 tagametsa 37

 Ja pikemalt ...

Tagametsa lugu sai alguse 1830-ndatel aastatel, kui esmakordselt mainiti talukohta Tõrvaaugus. Paikkonna metsamassiivide suuromanikuks oli Kabala mõisnik Vietinghoff, kelle heaks töötava ja kohalike metsnike tegevuse üle järelvalvet teostava metsahärra tarbeks ehitati Saarjõe kaldale maja – metsahärra häärber. 1905. aastal põletasid relvastatud töölisbanded selle aga paraku maha.

Kabala ja Laupa mõisate kohtumispaik

1854. aastal sündis hilisem Laupa mõisnik Victor von Taube, tänu kellele sai piirkonnas üsna palju muutusi toimuma. Esimese sammuna viis ta kaasaja tasemele Laupa mõisa põllumajanduse, 1887. aastal pandi tema eestvõttel Türi kihelkonna mõisatesse telefonid, 1898 alustati tema aktiivsel kaasalöömisel Tallinn-Viljandi raudtee ehitamist.
1899. aasta algul  kutsus Taube kokku Käru mõisaproua Caroline von Reutelni, Kolu mõisniku Eduard von Middendorfi, Särevere mõisniku Walter von Schillingi ning oma noorima venna Otto Iwani, mille tulemusena loodi aktsiaselts Türi Paberivabrik.

 Samal ajal kui Victor von Taube valitses Laupal, oli naabermõisa Kabala härraks karmi käega Richard Reinhold Hermann von Vietinghoff-Scheel, kelle tütar Sophie Charlotte Elise päris isa surma järel Kabala mõisa. 1894. aastal abiellus Sophie naabermõisniku Victor von Taubega ning sellest ajast peale hakkas Taube pidama Kabala mõisa, jättes Laupa vennale. 

 Mets oli üheks olulisemaks Kabala mõisa tuluartikliks ning paberivabriku laienemine nõudis järjest rohkem toorainet. Ettevõtlikul Victoril tekkis mõte rajada Türilt Tõrvaauguni haruraudtee. Juba raiuti sihtki sisse, aga Vene-Jaapani sõja tõttu jäi töö pooleli. Lisaks sellele armastasid mõisasaksad jahti pidada. Jaht oli tollal seltskondlik üritus, millest võtsid osa ümberkaudsed mõisahärrad koos peredega. See kestis 3-4 päeva ning päevasele metsaretkele pakkusid vaheldust õhtused tantsupeod. Kabala ja Laupa mõisa metsade piiril asuv Tagametsa oli sobiv koht kahe perekondlikult seotud mõisa jahiseltskonna kohtumiseks ja nii otsustas Victor von Taube 1914. aasta talvel – siia tuleb jahiloss.

Kaks korrust ja ringrõdu 

Sobiva koha  jahimaja ehituseks otsis välja metsnik Mart Koobas. Ta valis välja metsadevahelise lagendiku, kus Saarjõgi ühines ühe oma harujõega ning kallas oli tavalisest kõrgem. Maapind oli liivane, platsi ümber kasvas männi-ja kuusemets ning sarapuud. Hoone ehitati valmis ühe suvega, ehitajateks oli 30-40 venelast. Seinad tehti käsitsi siledaks hööveldatud palkidest ning vooderdati hööveldatud laudadega. Peale pandi sindelkatus. Esialgses lossis oli kaks korrust ja maja ümbritses ringrõdu. Samal suvel jõuti valmis ehitada ka vajalikud kõrvalhooned: kelder, tall ja tõllakuur. Hiljem istutati mõisa viiva tee äärde tammeallee ning maja ümber pärnad. Jahilossi kõrvale ehitati ka linnuvahi elamu, mille vundamendi varemed on Tagametsas siiani säilinud. Linnuvahi ülesandeks oli mõisale toiduks linde küttida, organiseerida jahti ning ühtlasi ka lossil silma peal hoida. Lossi hakati kohe kasutama ka jahipidudeks. Räägiti, et alumise korruse suure saali põrand olnud enne jahipidu alati nii läikima löödud, et sealt paistnud isegi daamide aluspesu värv. 1914. aasta sügisel aga Victor von Taube suri, olles veetnud jahilossis vaid ühe öö ja nii jäi jahiloss ilma oma peremehest.

Algkool, metsatööliste majutuskoht ja isegi vangla 

Pärast Eesti iseseisvumist anti maja Riigimetsade Peavalitsusele ning seda haldas Kabala Metskond, kes rentis selle välja Rassi Algkoolile, mille juhatajaks sai Elviine Englas.  Õpilane Maria Saarepera on oma mälestustes maininud näitemänge ja suuri külapidusid, mida lossis peeti. 1930-ndate aastate majanduskriis sundis aga riiki kulusid kokku tõmbama ja nii otsustati sulgeda osa maakoole, sealhulgas ka Rassi oma. Vaatamata lastevanemate poolt korraldatud streigile selle vastu, tuues põhjenduseks vaesuse ja hobutranspordi võimaluse puudumise, kool ikkagi suleti ja Rassi lapsed pidid hakkama käima koolis 10 kilomeetri kaugusel Villeveres.

 Kooli sulgemise järel kasutati jahilossi metsatööliste majutuskohana. Kuna metsa oli palju ja Eesti riik vajas seda kriisiaastatel hädasti, jätkus hoogsalt metsa ülestöötamine. Rassi-Tagametsa-Tõrvaaugu piirkonnas aitas sellele kaasa Saarjõgi, kustkaudu parvetati palgid Navesti jõkke ja sealt edasi Pärnu jõe kaudu Pärnusse. Metsategemine jätkus ka võimuvahetuse järel. 1941. aasta sotsialistliku isamaa ülesehitamise käigus kutsus Kabala metskond töölisi metsa- ja raieplaani täitmisele kirjutades järgmist: „Metskonnas töötingimused kõigiti soodsad. Ööbimine mugav. Metskonna poolt olemas asemekotid, padjakotid, villased tekid ja voodilinad. Metskonna poolt palgatud teenijad, kes valmistavad sooja toitu ja teevad leiba …“. Siis algas aga sõda, mida meenutavad siiani tookord metsa alla ehitatud punkrite jäänused, millest üks punker sai taastatud koos erinevaist Eesti paigust kaasatoodud kividest koosneva ausamba püstitamisega metsavendadele 1998. aastal.

 1944. aastal kasutas jahilossi Viljandi vangla. Peamiselt olid metsas sunnitööl sakslaste poole üle  läinud nõukogude armee võitlejad. Maja ja elanikke valvasid vangivalvurid. Lossi ümbert võeti maha sinna istutatud pärnad, et vange oleks hõlpsam jälgida. 1946. aastal viidi vangid Tõrvaaugult ära, misjärel läks loss Kabala metskonna kätte tagasi, kuid müüdi 1950. aastal Tallinna Turgude Peavalitsusele puhkekoduks. Turgude peavalitsuse reorganiseerimise järel sai lossi peremeheks Võhma Sovhoos ning kui see 1970-ndatel aastatel ühines Kabalaga suureks Leninliku Tee Kolhoosiks, sai kolhoosi omaks ka loss. Viimastel aastakümnetel seisis loss lihtsalt tühjana. Õnneks oli kolhoos hoonele hea katuse peale pannud.

Skautliku laagrikeskuse sünd 

1991. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu omandireformi aluste seaduse. Reformivarana sai tühjana seisva jahilossi omale toonane Kabala vallavanem Heldur Henberg, kellelt ESÜ selle hiljem ostis. Lugu sai aga alguse sellest, et 1990-ndate  alguses  otsisid  Eesti  skaudid  ja  gaidid  oma  tegevuste  korraldamiseks  püsilaagripaika. Otsingute  käigus  vaadati ringi  nii  Pärnumaal, Virumaal  kui  veel  mitmeski  Eesti  paigas,  kuid  alates 1995. aastal toimunud  skautide  suurlaagrist Tagametsas  sai   selgeks,  et just  see  siin  ongi  see kauaotsitud paik. Enne suurlaagrit olid laagripaika kasutanud Suure-Jaani skaudid, keda saab õigusega pidada ka Tagametsa skautluse jaoks avastajateks. Tol hetkel polnud seal peale laguneva jahilossi paraku veel midagi. ESÜ ostis jahilossi 1999. aastal ja sai õiguse välja osta ka selle juurde kuuluv 7,8ha suurune maa. Esimesed aastad olid Tagametsas väga töörohked – talgutöödena tehti korda metsaalune ja jõekaldad, parandati ja rajati teed, süvendati Saarjõge, remonditi tamm, rajati puurkaev ning veetrassid. 2003. aastal alustati jahilossi remondi- ja ehitustöödega ning 2005. aastaks sai Tagametsa jahiloss tänu Keskkonninvesteeringute Keskuselt ja Hasartmängumaksu Nõukogult ning väliseestlastest skautidelt ja gaididelt tulnud toetusele täies mahus renoveeritud.
Lisaks  skautide  ja  gaidide  laagritele,  seminaridele  ja  koosolekutele  on  Tagametsas  toimunud  rida üritusi  erinevate  ettevõtete  ja  organisatsioonide  korraldamisel,  sh  ka  näiteks  loodusfotograafide Vereta Jaht ning veel nii mõnigi teine keskkonnahoidu väärtustav ettevõtmine.  

tagametsa 60

Suurlaagrid Tagametsas

Tagametsas on toimunud alates 1995. aastast skautide ja gaidide suurlaagrid:
1995 - Eesti Skautide Ühingu suurlaager;
1998 - Eesti Skautide Ühingu ja Eesti Gaidide Liidu suurlaager "Metsaraamat";
2001 - Eesti Skautide Ühingu ja Eesti Gaidide Liidu suurlaager "Hõimusild";
2005 - Eesti Skautide Ühingu ja Eesti Gaidide Liidu suurlaager "Rännumaa";
2009 - Eesti Skautide Ühingu ja Eesti Gaidide Liidu suurlaager "Tähemets";
2013 - Eesti Skautide Ühingu suurlaager "MAM" ehk "Maailm algab minust";
2017 - Eesti Skautide Ühingu suurlaager "Seiklusratas";
2021 - Eesti Skautide Ühingu suurlaager "Kaheksakand".

  

Kasutatud materjalid: 

Kristjan Pomm ja Lii Sammler „Tants Tõrvaaugu ümber“ ajakirjast Maakodu, november 2008